kolmapäev, 22. juuni 2011

Noortevaldkonna uudised - juuni

7 kommentaari:

  1. NOORTEVALDKONNA UUDISED - JUUNI 2011
    Uudised
    Praxis tutvustas Noorteseire aastaraamatut Riigikogu kultuuri-, sotsiaal- ja majanduskomisjonile
    Riigikogu kultuurikomisjoni, majanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni 14. juuni ühisistungil toimus põhjalik arutelu, mille aluseks oli Noorteseire aastaraamat "Noored ja tööturg", mis kõneleb noorte raskustest tööturule sisenemisel, seal toimetulekul ning töö ja õpingute ühitamisel. Istungil osalesid PRAXISe, haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kaubandus-tööstuskoja ja Eesti Noorteühenduse Liidu esindajad. Arutelu kokku võttes sõnastas kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas meetmed, mida tuleks ta hinnangul rakendada noorte paremaks hõivamiseks tööturul. Lisainfo: www.noorteseire.ee/news/praxis-tutvustas-noorteseire-aastaraamatut-riigikogu-kultuuri-sotsiaal-ja-majanduskomisjonile
    SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus tunnustas tublimaid karjäärispetsialiste ning kuulutas välja parima teavitamis- ja nõustamiskeskuse
    16. juunil andis SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus üle tunnustusauhinnad tublimatele karjäärispetsialistidele ning kuulutas välja parima teavitamis- ja nõustamiskeskuse. Valituks osutusid: Toivo Ärtis, Kambja Põhikooli karjäärikoordinaator, Julia Šarapova, Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialist ning sama keskuse karjäärinõustaja Reet Jakobson.
    Lisaks anti eritunnustus kahele tublile karjäärispetsialistile pikaajalise panustamise eest valdkonna arendamisse. Marike Uusjärve Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist tunnustati karjääriõppe arendamise eest ja Ele Linderit Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskusest loova ning mitmekülgse panustamise eest karjäärinõustamise arendamisse. Parima karjääriteenuste osutaja tunnustuse sai Võrumaa karjäärikeskus. Valiku tegemise oluline kriteerium oli noorte rahulolu saadud teenustega, nende kättesaadavus sihtgrupile ja meediakajastuste hulk. Noored on rahulolu-uuringute tulemuse põhjal Võrumaa karjäärikeskusest saadavate teenustega rahul ja hea meelega pöörduvad vajadusel uuesti keskusesse. Aasta karjäärispetsialisti valimise eesmärk on tõsta esile, tunnustada ja tutvustada üldsusele karjäärispetsialiste, kes on 2010. aasta jooksul silmapaistvalt tegutsenud karjäärivaldkonnas ning nende töö on olnud märkimis­väärne ja oluline karjääriteenuste edendamisele.
    Valmis Euroopa Noored aastaraamat 2010
    Euroopa Noored veebi- ja videoaastaraamatust leiate 2010. aastal aset leidnud projektinäited, ülevaate rahastatud projektidest ja toimunud väliskoolitustest ning ka statistika osa. Oma projektidest räägivad tegijad ise, lühiintervjuudele järgnevad nende endi kokku pandud videod. Ka saab aastaraamatust teada, miks noorsootöötajad programmi kasutavad ja mis on Noortepass. www.euroopa.noored.ee/aastaraamat2010
    Programm Euroopa Noored toetas noorteprojekte üle poole miljoni euroga
    Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammist sai teises taotlusvoorus toetust 37 Eesti noorteprojekti kogusummas 522 212 euroga. Programm toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid. Järgmine taotlustähtaeg on 1. septembril. Lisainfo: www.euroopa.noored.ee/node/4840

    VastaKustuta
  2. Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kokku alaealise mõjutusmeetmete analüüsi ja uuendamise töörühma.
    Alaealise mõjutusmeetmete õigusliku regulatsiooni analüüsi ja uuendamise vajadus tuleneb probleemidest, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud Riigikontroll (2004. aastal läbi viidud audit „Erikoolide funktsioon ja tulemuslikkus“, 2007. aasta audit „Koolikohustuse täitmine ja selle tagamise tulemuslikkus“ ning 2010.aastal läbi viidud „Erikoolide ja alaealiste komisjonide järelaudit“), samuti Õiguskantsler, Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutsev alaealiste õigusrikkumiste ennetamise ja vähendamise koordinatsioonikogu ning mitmed valdkonnas läbi viidud uurimused. Peamise probleemina tõstetakse esile noorte õigusrikkujate mõjutamise vähest tulemuslikkust ning puudujääke nende õiguste ja huvide kaitses, sh alaealiste komisjonide töökorras ja –põhimõtetes ning pädevuses. Läbi viidud taustaanalüüs näitab, et alaealiste komisjonide süsteemi asendamine mõne alternatiivse lahendusega ei ole otstarbekas, vaid panustada tuleks töötava süsteemi tõhususe suurendamisele, sh õigusliku regulatsiooni põhjalikule uuendamisele. Kohtumise eesmärk on langetada otsus alaealise mõjutusmeetmete uuendamise vajaduse ja vormi osas ning kujundada kontseptsioon alaealise mõjutusmeetmete õigusliku regulatsiooni uuendamiseks. Töörühma koguneb 29.juunil 2011.a. Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis. Lisainfo: Helen Kereme, peaekspert, Eesti Noorsootöö Keskus, helen.kereme@entk.ee
    MAlgatus tuleb jälle!
    Malevanoored üle Eesti muudavad ka sel suvel maailma paremaks, võttes omal algatusel ette midagi head ning kasulikku kogukonnas, kus nad malevatööd teevad. MAlgatuse 2011 aktsioonid viiakse läbi 27. juunist kuni 31. juulini. Žürii eesotsas NO Teatri näitleja Rasmus Kaljujärvega kuulutab võitjad välja maleva kokkutulekul augustis. Auhinnad paneb välja kingitus.ee MAlgatus on SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, SA Õpilasmaleva ning Eesti Noorsootöö Keskuse koostööprojekt. Lisainfo: www.euroopa.noored.ee/malgatus2011
    Ilmus noorsootööajalehe Aken 2011.a. esimene number
    2011.a. esimese lehenumbri fookuses on teema noored ja tööturg. Välisaken heidab pilgu põhjanaabrite noorteinfo valdkonda. Lisaks põnevad uudised erinoorsootööst, Euroopa Noortelt, õpilasmalevast jpm. Persooniks on Rõuge valla noorsootöötaja Kerli Kõiv. Loe Akent: http://aken.enl.ee/184
    Alates 2011.a. annab noorsootööajalehte Aken välja Nädaline OÜ. Kui soovid oma organisatsiooni tellida ajalehe Aken, siis anna sellest teada aken@nadaline.ee. Ajaleht Aken on tasuta väljaanne.

    VastaKustuta
  3. Kuulutused
    Noortevaldkonna koolitajate Meetodimess 23.-25. augustil Roosta Puhkekülas
    Meetodimess võimaldab jagada häid näiteid erinevatest meetoditest ja muudest noortevaldkonna koolitaja töövahenditest, otsida inspiratsiooni igapäevatöö rikastamiseks ning luua ühist teadmist koolitusmetoodikast. Seekordne Meetodimess on pühendatud koolitaja rollile ja pädevustele. Programmi keskmes on osalejate endi poolt läbiviidavad töötoad oma meetodite jagamiseks. Kandideerimistähtaeg 1. august. Lisainfo: www.mitteformaalne.ee/meetodimess-2011
    Rahvusvaheline koolitus Tool Fair 2011
    Tool Fair on programmi Euroopa Noored iga-aastane rahvusvaheline suursündmus, kus jagatakse teavet ja kogemusi uutest meetoditest-õppematerjalidest töös noortega ja koolitusvaldkonnas laiemalt üle terve Euroopa. Tool Fair toimub 16.-20. novembrini Tallinnas ja keskendub kultuurile. Kandideerima on oodatud noorsootöötajad, noortejuhid, projektide ja koolituste korraldajad, koolitajad jt noortevaldkonna partnerid. Töökeeleks on inglise keel. Kandideerimistähtaeg on 31. august. Lisainfo: www.euroopa.noored.ee/node/4702
    Noortevaldkond meedias
    Eesti laagrites töötavad kvalifitseeritud kasvatajad (Õhtuleht, 15.06.2011)
    Loe edasi: www.ohtuleht.ee/431175
    Ministeerium: lapsed satuvad komisjoni ette täiskasvanute tegematajätmiste tõttu (Postimees, 14.06.2011)
    Loe edasi: www.postimees.ee/470512/ministeerium-lapsed-satuvad-komisjoni-ette-taiskasvanute-tegematajatmiste-tottu/
    Mullu tuli alaealiste komisjoni ees aru anda 2700 noorel (Postimees, 14.06.2011)
    Loe edasi: www.postimees.ee/470338/mullu-tuli-alaealiste-komisjoni-ees-aru-anda-2700-noorel/

    VastaKustuta
  4. Mida ütleb seadus lapse suvise töötamise kohta? (Postimees, 13.06.2011)
    Loe edasi: www.tarbija24.ee/468624/mida-utleb-seadus-lapse-suvise-tootamise-kohta/
    Eestivene noored huvituvad kohalikust poliitikast enam kui eestlased (Postimees, 11.06.2011)
    Loe edasi: www.postimees.ee/461062/eestivene-noored-huvituvad-kohalikust-poliitikast-enam-kui-eestlased/
    Avati Saue Avatud Noortekeskuse uus hoone (Delfi, 01.06.2011)
    Loe edasi: http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/saue-linn/elu/avati-saue-avatud-noortekeskuse-uus-hoone.d?id=47026114
    Kuressaare hindab oma noorsootöö kvaliteeti (Meie Maa, 27.05.2011)
    Loe edasi: www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=42656
    Pirjo Turk: Lastekodunoored tähtsustavad haridust ja omavad töökogemust (Delfi, 25.05.2011)
    Loe edasi: www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/pirjo-turk-lastekodunoored-tahtsustavad-haridust-ja-omavad-tookogemust.d?id=46544703
    Alaealiste ja noorte hulk vanglates vähenes (Postimees, 25.05.2011)
    Loe edasi: www.postimees.ee/448804/alaealiste-ja-noorte-hulk-vanglates-vahenes/
    Vabatahtlik töö annab noorele töötule tagasi usu endasse (Maaleht, 21.05.2011)
    Loe edasi: www.maaleht.ee/news/uudised/elu/article.php?id=46184805
    Karjäärinõustajate soovitused noortele tööotsijatele (Õhtuleht, 19.05.2011)
    Loe edasi: www.ohtuleht.ee/427396
    Noortekeskuses algas vabatahtlikkuse nädal (Sakala, 16.05.2011)
    Loe edasi: www.sakala.ajaleht.ee/438544/noortekeskuses-algas-vabatahtlikkuse-nadal/
    Uuring: lastekodu kasvandikud ei oska poes käia ega nööpi ette õmmelda (Delfi, 15.05.2011)
    Loe edasi: www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uuring-lastekodu-kasvandikud-ei-oska-poes-kaia-ega-noopi-ette-ommelda.d?id=45759827
    Persoon
    Maris Raudam: Uskuge endasse ja homsesse!
    [http://engine.koduleht.net/templates/entk/files/mdl_uudiskiri.php/thumb_marisraudam%5B1%5D.jpg] Maris Raudam on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari noorsootöö eriala (2004) ja Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Iinstituudi rakendusliku sotsiaaltööeriala magistriõppe (2009).
    Maris ütleb enda kohta: "Ise pean ennast noorsootöötegijaks alates 1995.aastast, kui sattusin olude sunnil tööd otsides Pakri poolsaarele 1994 mais taasavatud Paldiski linna. 2003. aastal otsustasin Pakri poolsaare nn üleküntud uudismaalt eluga edasi liikuda ja iseendas erialaselt paremale äratundmiseni jõuda. Jõudsin üsna ruttu arusaamisele, et vaatamata asjaolule, et noorsootöö ei ole jätkuvalt poliitiliselt prioriteetne valdkond, olen mina oma erialaste teadmiste ja oskustega motiveeritud töötama erinoorsootöö valdkonnas".
    Alates 2005.a. töötab ta Kristiine Linnaosa Valitsuse alaealiste komisjoni sekretärina.

    VastaKustuta
  5. Milles seisneb Teie töö? Kirjeldage oma tüüpilist tööpäeva?

    Tüüpilise tööpäeva olulisem märgusõna on tulemusele orienteeritud võrgustikutöö, sh tihe suhtlemine (telefon, meil, kohtumised) peredega, koolidega, teiste ametkondade spetsialistidega. Vajadusel teen oma murelaste kodudesse kodukülastusi, käin koolides, päevakeskuses jm ümarlaudadel. Ja kuna praktikas pole kahte üheste (on esmapilgul sarnaste) näitajatega juhtumit, siis kuulub igapäevase rutiini hulka protsessi käigus tekkinud küsimustele vastuste otsimine. Selleks tuleb pidevalt tülitada erinevaid omaala eksperte, spetsialiste, otsida ise erialast materjali, et leida igale juhtumile õige lahendus sobilike tugiteenustega.
    Olen praktiseerinud ka Kristiine ja Kesklinna piirkonnas mobiilse noorsootöö (sotsiaalpedagoogiline kontseptsioon) rakendamist, aga 2011 märtsist on tekkinud paus, kuna meie väikese meeskonna 2 liiget on teinud ülla otsuse ema rolli kasuks ning hetkel on neil esiplaanil olulisemad kohustused.
    Mingi osa minu tööpäevast kulub ka alaealiste komisjoni tehnilise sekretäri tööülesannete täitmiseks.


    Mis valmistab Teile töös kõige suuremat rõõmu?

    Toimiv koostöövõrgustik, sh meeskonnatöö (teadmine, et kõik meeskonna ja/või võrgustikuliikmed panustavad oma teadmiste ja oskustega, mitte ei keskendu süüdlaste ja „miks mina ei saa seda teha“ otsimisele) ja sellisest koostööst sündinud sihtrühma (riskirühma noor ja tema pere) toetav (loe rahuldavat toimetulekut soodustav) tulem.
    Eriti hea tunne on, kui aastaid probleemide (senimärkamata ja diagnoosimata või sobiliku ravita terviseprobleemid, millest aastate jooksul tekkinud koolikohustuse täitmisega seonduvad probleemid ja/või lisaks politsei huviorbiiti sattumine) rägastikus sipelnud pere, leiab meie meeskonna abil endi probleemidele lahendusi – laps saab vajalikku meditsiinilist abi, kool leiab võimalused sobiliku õppevormi jaoks ja lapsevanemad saavad vajalikku psühhosotsiaalset toetust. Ja kui need lapsed siis põhikooli lõpetavad, siis on meie komisjoni liikmetel reeglina rõõmupisarad silmis...


    Kui Teie oleksite haridus-ja teadusminister, siis mis oleks esimene asi, mida Te noortevaldkonna arendamiseks teeksite?

    Ma ei ole haridus- ja teadusminister ja ma ei saa eeldada, et minu arusaamised kunagi kajastuksid kellegi teise mõtetes. Aga nooreks olemise aeg on nii üürike, samas isiksuseks arenemise ja riigi turvalise tuleviku seisukohast äärmiselt oluline. Ja noore edukas kulgemine sõltub teda ümbritsevast keskkonnast ja arengut toetavatest süsteemidest. Sellest mõttest ajendatuna sooviksin, et:
    1) noorsootöö valdkonna koordineerimise eest vastutavad isikud usaldaksid rohkem teoreetikute ja praktikute koostööst sündinud seisukohti ja et selle koostöö nö heakskiit ilmneks meie noort igapäevaselt mõjutavates õiguseaktides;
    2) noorsootöö, sh erinoorsootöö valdkonnaga seotud üksused, leiaks veel rohkem ressurssi ja tolerantsi, et keskenduda sihtrühma ehk riskirühma noore ja tema pere tõenduspõhisele toetamisele;
    3) laste ja noortega igapäevaselt kokkupuutuvate spetsialistide (lasteaia õpetajad, nende abid, õpetajad, tugipersonal, sotsiaaltöötajad, nõustajad jt nn teenusepakkujad) erialase ja täiendkoolituse õppekavade kriitiline hindamine – ei ole mõtet keskenduda hiljem süüdlaste otsimisele, kui eriala õppija ei ole eelnevalt sihtrühma vajadusest tulenevalt koolitatud (ajas muutuvad probleemid ja lahendused), kui teda ei ole õpetatud vastustust võtma....
    4) lapsevanemale ulatataks abikäsi koos sobilike teenuste ja heatahtlikku suhtumisega ning lõpetataks lapsevanema kui reeglina hädasolija ühiskondlik survestamine – hetkel toimuv on justkui maaslamajale kambaka tegemine, mis ei saa mitte mingisuguse valemi abil mõjuda positiivselt mis tahes staatuses lapsevanema järglastele... kohati tundub, et inimõigused ei laiene siiski kõigile meie hulgast...

    VastaKustuta
  6. 5) laste ja noorte väärtuskasvatus oleks hariduse üks aluseid – me ju ise loome oma mõtetega, suhtumiste ja hoiakutega meid ümbritsevat keskkonda... ennetamaks meile ebasobilikku tulemit, võiks panustada ennetusse ehk süsteemsesse õpetamisse alusharidusest alates....

    Mida peate enda tööalaseks suurimaks kordaminekuks?

    Ma alles õpin ja arenen tänu neile inimestele, kellega ma oma igapäevases töös kokku puutun, eriti tänu oma nn murelastele ja nende vanematele. Sellest tulenevalt jäävad ehk minu suurimad tööalased saavutused kuskile kaugesse tulevikku....

    Mis on Teie arvates noorsootöötaja kolm kõige olulisemat omadust?

    Noorsootöö on valdkond, kus spetsialist peab suutma mõista oma sihtrühma ning sellest tulenevalt pakkuma ainult tema sihtrühma eripära arvestavat arendavat keskkonda. Selleks, et oma sihtrühma õigesti mõista vajab noorsootöötaja empaatiavõimet ja siin kohal ei pea ma silmas sarnase elukogemusega inimesest arusaamist. Selleks, et saadud informatsiooniga midagi arukat peale osata hakata, vajab seesama noorsootöötaja elukestvat iseõppimisevõimet – suutlikust ümbritsevast keskkonnast, sh noortelt saadud info põhjal formuleerida endale küsimusi ja neile osata otsida (eristades olulist ja teaduspõhist niisama mullist) õigeid või vähemalt antud hetkel kõige sobilikumaid vastuseid, et selle abil suuta sellele kõnealusele noorele pakkuda siis sobilikke isikuarenguvõimalusi...
    Paratamatult lisandub sellele kolmele omadusele veel vähemalt oskus teha tulemuslikku meeskonna ja võrgustikutööd, aga selle eelduseks on maailma kui ühtse terviku tunnetamise oskus.

    Kui mõtlete oma töövaldkonna peale, siis millised on soovitused mida noortele annaksite?

    Iga inimene (sõltumata nahavärvist, rahakoti paksusest jne) on väärtus ja absoluutselt kõigil meil on õigus elule ja inimväärsele kohtlemisele ja seda vaatamata sellele, kas see meeldib meile või mitte...

    Ja igaühel meist on oma head ja vead ja see on fakt ja paratamatus. Maailmaparandajad ei muuda tegelikult maailma ja selles toimuvaid protsesse, inimesega toimuvat saab muuta vaid inimene ise oma vabal tahtel. Mõistlik oleks varakult õppida hindama oma elukeskkonda mõjutavaid riske ja õppida neid riske maandama.....

    VastaKustuta
  7. Muuta ei saa seda, mis on juba juhtunud, aga alati jääb võimalus juhtunust midagi kasulikku õppida (õpitust ei pea tegelikult keegi teine mitte midagi teadma). Oluline on, et muutus toimub tegija mõtetes ja ilmneb tema edasises suhtumises ja hoiakutes.

    Mõttetu on kulutada oma energiat millelegi, mida ei saa nagunii muuta. Keskenduda tuleb sellele, mida saab muuta ja muuta saame me ainult iseennast - oma väärtusi ja hoiakuid ja sellest tulenevalt käitumist ehk tegelikkuses enda suhestumist ümbritsevaga. Uskuge, ühel hetkel muutub ka keskkond meie ümber, sest tegeledes oma isikuarendamisega, hakkame juhtima ise oma elu....

    Ei ole nö jumalaasemikku maa peal, kellele oleks antud õigus meid meie nooruserumaluses hukka mõista. Hukka mõista võib tegu, aga tegijale tuleb anda võimalus enda Minaga toimetulemiseks. Võimaluste andmisest aga jääb üksi väheks, vaja on ka vastuvõtjat. Seega on noorte toetamine ikkagi kahepoolne protsess, kus mõlemad osapooled peaksid olema motiveeritud koostööle. Usaldage neid täiskasvanuid, kes on teid toetama sattunud. Kõik ei ole hoolimatud ja hoolimine iseenesest on midagi väga subjektiivset, mida on võimatu üheselt hinnata....

    Teaduslikult on tõestatud (allikat ei mäleta), et ka kõige negatiivsemate näitajatega isiku asetamine positiivsemasse keskkonda, tagab positiivse tulemi...
    Armastage ennast, olge massist erinejate suhtes sallivamad ja õppige ise oma elu juhtima. Iseseisvumise ettearvamatul ja riukalikul teel ärge unustage, et kuni teie täisealiseks saamiseni on teie elu eest vastutamine usaldatud teie vanematele. Palun aktsepteerige ka seda esmapilgul ebaolulist asjaolu – vanemad on reeglina ainukesed, kes vaatamata igapäevases elus ilmnevatele mitmeti tõlgendavatele emotsioonidele, armastavad ja toetavad teid tingimusteta.

    Uskuge endasse ja homsesse!



    Noortevaldkonna uudiskiri soovib kõigile oma lugejatele head võidupüha ja toredat jaanipäeva!

    VastaKustuta