kolmapäev, 17. märts 2010

[Minu Eesti] Pressiteade: Teeme Ära prügist üle 10 000 tonni tänaseks käideldud

3 kommentaari:

  1. Tere

    Vastavalt Tartu linna ametlikule järelpärimisele saadame uuesti pressiteate selle kohta, mis seis ikkagi selle prügiga on.


    PRESSITEADE
    16.03.2010

    Teeme Ära prügist üle 10 000 tonni tänaseks käideldud

    2008. aastal Teeme Ära prügikoristuse talgutel kokku korjatud prügi käitlemiseks sõlmiti lepingud 7 erineva käitlejaga Eestimaa Looduse Fondi, Keskkonnaministeeriumi ja käitlejate vahel. 90% ehk üle 10 000 tonni 2008. aastal kokku korjatud prügist on tänaseks käideldud, ainukesena asub käitlemata prügi veel Utileek OÜ ja Utileek Lõuna OÜ valduses.

    Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist avab aktsiooni käigus kogutud prügi käitluse korraldamist: „Kampaania „Teeme ära 2008“ käigus kogutud jäätmete üle andmiseks, sorteerimiseks, võimalikult suurel hulgal taaskasutusse suunamiseks ja sortimisjäägi ladestamiseks võtsime koostöös Keskkonnaministeeriumiga hinnapakkumised erinevatelt prügikäitlusettevõtetelt.“ Lisades: „Pakkumiste tulemusena laekunud pakkumustest valisime välja soodsaima, kõigile nõuetele vastava pakkumise. Kesk- ja Lõuna Eestis osutus edukaks OÜ Utileek Lõuna ning Põhja-, Lääne- ja Ida-Eestis – Utileek OÜ“

    Kokku võtsid 7 erinevat käitlejat seoses prügikoristusaktsiooniga vastu üle 10 000 tonni aktsiooni käigus kokku korjatud prügi, millest tänaseks on käideldud ära 90% ehk üle 10 000 tonni prügi – 7060 tonni olmeprügi, 300 tonni eterniiti ja 3000 tonni rehve. Ainukesena on käitlemata prügi veel OÜ Utileegi valduses ja OÜ Utileek Lõuna valduses, kokku 500 –1000 tonni prügi ja rehve. Utileek Lõuna OÜ prügi paikneb Raadi lennuväljal ja Utileek OÜ valduses olev prügi paikneb Harku valla ladestusplatsil.

    „Raadil paiknevast prügist, mis on kogutud sinna OÜ Utileek Lõuna tegevuse tulemusel, on hinnanguliselt üks kümnendik Teeme Ära koristusaktsiooni raames kogutud,“ toob välja Jüri-Ott Salm.

    Leili Tuul Keskkonnainspektsiooni Avalike suhete talitusest räägib lähemalt edasistest sammudest olukorra lahendamiseks: „Harku platsil asuvate jäätmete osas tegi Keskkonnainspektsioon Utileek OÜ-le ettekirjutuse, mida nad nõutud tähtajaks ei täitnud, seejärel rakendasime sunniraha ja edasi rakendatakse asendustäitmist, s.t Keskkonnainspektsioon korraldab jäätmete likvideerimiseks riigihanke ja kui jäätmed on koristatud, nõutakse Utileegilt koristuskulud sisse.“

    VastaKustuta
  2. Problemaatilisem on aga lugu Raadi lennuväljal paikneva prügiga. Olukorda avab Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Mart Soonik: „Paraku on lennuväljale aegade jooksul ladestatud prügi jätkuvalt Utileek Lõuna OÜ omand ja seda niisama ära viia ei tohi, sest isegi prügil on väärtus ja vallasvara vargusest tekitatud kahju võib Utileek Lõuna kohtu kaudu tagasi nõuda."

    Raadi ladestusplatsi rendib Utileegile Raadi Arendus OÜ, kelle 100% line omanik on Tartu Vald. Kinnistu valdajal on seaduslik õigus nõuda temale kuuluva platsi koristamist ning Raadi Arendus OÜ on seda tänaseks ka korduvalt teinud, kuid seni tulemusteta. Järgmise sammuna on kinnistu valdajal seaduslik õigus seda nõuda kõikide võimalike meetmetega, sh pankrorihoiatusega.

    Juhul, kui algatatakse Utileek Lõuna OÜ pankrotimenetlus, ning ettevõtte varadest Raadile ladestatud prügi käitlemise finantseerimiseks ei piisa, tuleb olukord lahendada riiklikul tasemel. Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist toob välja: „Kogu ala koristustööd maksaksid Tartu valla hinnangul 8-9 miljonit krooni. Kui OÜ Utileek Lõuna ei ole suuteline seda kulu kandma, jääb kohustus riigile.“ Lisades sealjuures: „Juhul, kui OÜ Utileek Lõuna ei ole suuteline oma kohustusi täitma ja see on tingitud firma juhtimisega seonduvatest probleemidest, peavad meie hinnangul vastust kandma firma juhtkonda kuuluvad inimesed isiklikult.“

    Salm tõstatab ka laiema küsimuse jäätmekorralduse regulatsiooni efektiivsuse kohta - „ Kõik see on tõstatanud küsimuse, kas praegused jäätmekäitust reguleerivad seadused on piisavad, et tagada prügi nõuetekohane käitlemine. Praegune situatsioon võimaldab prügikäitlusettevõttel koguda oma tahahoovi prügi, esitades selle eest arveid prügi tekitajale. Kuid hiljem võib selguda, et prügi on ikkagi käitlemata.“

    Kokkuvõtteks aga juhib Jüri-Ott tähelepanu sellele, et ei saa tõrvatilgale keskendudes mööda vaadata tehtud heast: "Rohkem kui 50 000 talgupäeval osalenu ning sadade vabatahtlike töö väärtust see ei kahanda - üheskoos saadi hakkama enneolematu pingutusega, tänu millele on meie metsad ja teeääred täna palju puhtamad. Prügi koguti kokku ja toodi metsast välja kohta, kus see enam loodusele ja metsloomadele otseseks ohuks ei ole. Tänaseks on 90% sellest prügist ka käideldud. Ma usun, et ülejäänu osas leitakse lähiajal lahendus, kõik osapooled pingutavad selle nimel."


    Tiina Urm

    Avaliku suhted
    Teeme Ära talgupäev

    gsm: +372 55651862
    e-mail: tiina@teemeara.ee
    www.teemeara.ee

    Anneli Ohvril
    Teeme Ära kommunikatsioon
    Tel 52 97557

    VastaKustuta
  3. RESSITEADE
    18.03.2010

    Kas saarlased teevad sellel aastal ülejäänud eestimaale ära?

    Teeme Ära talgupäevaks 1. mail on talgukohtade registreerimine juba täie hooga käima läinud. Tänaseks on üleval üle 160 erineva talgukoha, mida saab lähemalt uudistada www.teemeara.eelehelt. Sellel ja järgmisel nädalal on veel võimalik osaleda nelja erineva päeva jooksul kümnes erinevas maakonnas toimuvatel Teeme Ära talgupäeva infopäevadel.

    Väga aktiivselt võtavad oma kodukandi korrastamise ette saarlased, kes on tänaseks teada andnud juba 29 erinevast talgukohast, kus töö 1. mail suure hooga lahti läheb. Isegi Harjumaa saab ainult ettevõtlike saarlaste järel sörkida, rääkimata igipõlisest rivaalist Hiiumaast. Saaremaal Undva külas saab 1. mail ehitada külakiike ning pärast saunast ja pillimängust rõõmu tunda, samuti mitmes paigas kaasa lüüa Saaremaa kaunite vanade kalmistute ja Ööriku nunnakloostri ümbruse korrastamisel.

    Ka Pärnumaa inimesed on ümbruskonnas oma kodukandi eest hoolitsemisel suunanäitajaks – mitmekümnes erinevas paigas tehakse 1. mail tarvilikke ja toredaid töid, mis ühtlasi ka kaugemalt appitulijatele kodukandi eripära südamesse viia aitavad. Värvitakse rahvamaja, korrastatakse nii rannaniite kui krossiradu, aga kutsutakse talgulisi ka näiteks Allikukivi koopa juurde korda looma.

    Saarlastele ja pärnakatele on tihedalt kannule jõudmas tartumaalased, kes tänaseks juba paarikümnes erinevas paigas talgutöid plaanivad. Talgulisi kutsutakse nii Mahlamäele kui Maasikamäele. Mida seal täpsemalt 1. mail teha on võimalik, saab lugeda juba talgupäeva veebilehelt www.teemeara.ee kus kõik Tartumaal ja ka teistes Eestimaa paikades toimuvad talgud üleval on.

    Kes soovib aga kodukohas toimuvast lähemalt kuulda või ehk koguni ise töid talgujuhina eest vedada, saab vajalikku nõu Teeme Ära talgute infopäevadelt mis tulekul kümnes erinevas maakonnas üle Eesti sellel ja järgmisel nädalal:

    18.märtsil
    Hiiumaa - Sihtasutus TUURU, Vabrikuväljak 1, Kärdla kell 15:00

    19.märtsil
    Lääne-Virumaa - Lääne Virumaa Keskraamatukogus (Rakvere. Lai tn 7) kell 11:00

    20.märtsil
    Tallinn/Harjumaa - TTÜ peahoones (auditoorium III - 103) kell 11.00
    Võrumaa - Kultuurimajas Kannel kell 11.00
    Järvamaa - Sämmi grilli konverentsisaalis kell 12.00
    Viljandimaa - Pärimusmuusika Aidas kell 12:00
    Pärnumaa - Pärnu linna keskraamatukogu suures saalis kell 12.00
    Raplamaa - Võerahansu puhkemajas kell 12.00

    27.märtsil
    Läänemaa - Palivere Päevakeskuses kell 11.00
    Ida-Virumaa - Iisaku rahvamajas kell 11.00

    Liitu Teeme Ära talgupäeva grupiga facebookis, kui soovid jooksvalt talgupäeva arengutest teada saada: http://www.facebook.com/teemeara?ref=ts
    Tänaseks on seal ees juba pea tuhat eestimaalast.

    Tiina Urm

    Avalikud suhted
    Teeme Ära talgupäev
    gsm: +372 5565 1862
    skype: twistedtiina
    www.teemeara.ee


    Anneli Ohvril
    Teeme Ära talgupäev
    Skype: anneliohvril
    Tel 52 97557

    VastaKustuta