18.-19. märts 5- osalise matkasarja planeerimise koosolekud.
11 aastat tagasi
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kilingi-Nõmme Vabaajakeskus
Blogide loend:
-
-
Jaanuaris Saarde vallas11 aastat tagasi
-
-
ILLUS/ILUS SUGUPUU12 aastat tagasi
-
16.juuli kalapüügi tulemused ja pildid12 aastat tagasi
-
Maikelluke13 aastat tagasi
-
Jõulupidu13 aastat tagasi
-
-
2010. - 2011. õppisin Tallinna Pedagoogilise seminari Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusel. Koolitusega kaasnes hulk kodutöid. Kõik kodutööd on Saarde valla noorsootöö kesksed.
VastaKustutaHeli Juhkamsoo
OMA SIHTGRUPI VAJADUSTE JA KONSTEKSTIDE KAARDISTAMINE
VastaKustutaDets. 2010. a.
Sissejuhatus.
2008. –2013. on käigus riiklik programm „Eesti noorsootöö kvaliteedi arendamine“, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond, Vabariigi Valitsuse kaasrahastamisel. Programmi raames toimub noorsootöötajate põhiteadmiste ja -oskuste koolitus, mille eesmärgiks on anda osalejatele teadmisi ja oskusi noorsootöö kaasaegsetest käsitlustest ja korraldusest.
Koolitus on suunatud töötavale noorsootöötajale.
Kilingi-Nõmmes on kõik kultuuri- ja huvitegevust pakkuvad asutused eraldiseisvad Saarde valla eelarvelised allasutused.
2007 a. avatud päevakeskus loob lisaväärtuse meie kogukonnale, kes ilmselt alles otsib oma nägu.
Käesolevas töös oli esimesel kohal huvi kaardistada Kilingi-Nõmme Päevakeskuse külastajate sihtrühmad.
Teisena on huviorbiidis noorte huviringides osalemine ja koolivälise vaba aja sisustamine.
Üldeesmärk on välja selgitada noorte ootused, vajadused ja võimalused.
Sihtrühmade kaardistamine.
Esmalt suunasin tähelepanu Kilingi-Nõmme Päevakeskuse sihtrühmade väljaselgitamiseks.
Tulemus:
• 0.-7. a. väikelapsed ja lapsevanemad.
• 7.-18. a. koolinoored
• 18.-26. a. noored
* Töötud noored ja täiskasvanud.
• Töötavad täiskasvanud
• Pensionärid
Käesolevas töös keskendun noortele . Saarde vallas on rahastatud koolis ja spordihoones toimuvad huviringid. Seadsin eesmärgiks teada saada, kas ja miks noored osalevad/ei osale kooli ja spordihoone poolt pakutavates spordi-ja huviringides.
Eelduseks oli küsimus: miks noor kiirustab peale kooli päevakeskusesse? Huvi oli kaardistada noorte huviringidest osavõtmine, päevakeskuses käimise eesmärgid ja meelistegevused.
Märkimist väärib,et päevakeskuses on noorel võimalus iseseisvalt erinevaid lauamänge mängida, osaleda kunstiringis, skautide, 4H tegemistes või ühineda muusikahuvilise noortega. Samuti on noortel võimalus osaleda koos täiskasvanutega ühiste huvidega seltside töös N:Käsitööring, Koduloohuvilised, Kalameeste selts.
Koolilõpetanutelt noortelt ja täiskasvanutelt soovisin lisaks teada, kuidas nad tunnetavad meie vallas noorsoo poliitika olemasolu.
Kaardistamise läbiviimine ja meetodika
Kaardistamise viisin läbi noorte valdkonnas kolmes sihtrühmas.
1. 7-16. a. koolinoortest oales küsitluses 25 noort, ankeedid täitsid noored päevakeskuses.
2. 7-16. a. koolinoorte 25 lapsevanemale saatsin küsitluslehe lapsega koju, paludes esimesel võimalusel tagasi tuua.
3. 16.-26 a. gümnaasiumis õppivatest ja kooli lõpetanud noortest osales küsitluses 15 noort, täitsid küsitlusankeedi päevakeskuses.
Küsitlus oli anonüümne, kuid esimese ja teise sihtrühma lehed nummerdasin. Sama numbriga lehed jagasin lapsele ja lapsevanemale, väljaselgitamaks , kas lapsed ja lapsevanemad jagavad samu väärtusi.
Kaardistamise tulemused
VastaKustutaTulemused põhinevad küsitlusankeetide analüüsile.
I Sihtrühm 7. - 16 a. koolinoored
• 50 % Küsitluses osalenud noortest külastab päevakeskust iga päev. Veel märgiti päevakeskuses käimise sageduseks: 1.- 2. korda nädalas 1.- 2. korda kuus ja käin siis kui vaja.
• 70 % küsitlusele vastanutest tulevad päevakeskusesse selleks, et saaks lihtsalt sõpradega koos oma vaba aega sisustada. Olulisel kohal on päevakeskus kaugemal elavatele noortele. Siin saab meeldivalt aega veetes soojas bussi oodata või trenni/ huviringi jaoks aega parajaks teha. Mainiti ära ka järgmised päevakeskuse külastamise eesmärgid: Niisama lahe koht, kus saab mängida ja arvutis olla. Ei viitsi koju minna, vanemad on kaua ja kaugel tööl. Käin noorte ühingutes.
• 25 küsitletust kolm noort ei osalenud üheski huviringis. Ära märgiti järgmised huvitegevused : Korvpall, jalgpall, rahvastepall, võrkpall, kergejõustik, iluvõimlemine, squash, koroona, lastekoor, poistekoor, käsitööring, laulmine, 4H ja skautides osalemine.
• Need kes endale sobivat huviringi pole leidnud tõid põhjenduseks, et pole sellist ringi, mis huvitaks, ei viitsi ega tahagi kuskil ringis käia, meeldib niisama päevakeskuses sõpradega koos olla.
• Meelistegevuseks päevakeskuses on piljardi ja lauatennise mängimine, Skautide ja 4 H tegemistest osavõtmine, lihtsalt sõpradega koos olemine, arvuti kasutamine, teleka vaatamine, õppimine, peituse mängimine, jooksmine ja tagaajamine, kahel küsitletul meeldib osa võtta organiseeritud käelisest tegevusest.
• Küsimuse peale, et mis võiks päevakeskuses teisi olla vastas 50 % küsitletustest, et midagi ei peaks teisiti olema. Kui siis ainult see, et piljard võiks tasuta olla ja Wii võiks korras olla. Ühel juhul on ära märgitud, et arvuti ajad võiks pikemad olla, võiks luua noorkotkaste ühingu ja üldse rohkem asju võiks korraldada.
II sihtrühm. 7-16 a. koolinoorte vanemad.
• 25 väljajagatud ankeedist laekus tagasi ainult kaks. Seda on liiga vähe, et tuua üldistavaid argumente. Siiski erinevus laste ankeediga on olemas. Kui noored soovivad Päevakeskuses lihtsalt olla ja koos sõpradega mängida erinevaid lauamänge, siis vanemad soovivad näha, et nende lastega tegeletakse regulaarselt. Vanemate hinnangul võiks Päevakeskuses veedetud aeg olla kvaliteetsemalt sisustatud, kui kodus, kus noor istub tihti ainult arvuti või teleri taga.
III sihtrühm. 16.- 26 a noored
VastaKustutaKüsitlusel osales 15 noort.
Vanematelt noortelt soovisime teada, kui teadlikud on noored noorsoopoliitikast ja noortele suunatud organistasioonide tegevusest.
• Noorsoopoliitika olemasolu Saarde vallas ei tunnetanud mitte ükski küsitletud noor. Ühes vastuses oli pakutud: Ausalt ei tea midagi, kas Saarde vallas on see üldse olemas
• Üle- Eestilistest noorsoo-organisatsioonidest, mis Saarde vallas on esindatud märgiti ära Skaudid, Eesti 4H, Reformi erakonna noored, Gümnaasiumi õpilasesindus. 6 vastanud noort ei teadnud midagi noosoo organistasioonidest. Ühel juhul oli pakutud päevakeskust ja spordihoonet.
• Noortele suunatud huviringidest on noored osaliselt teadlikud. Viieteistkümnest noorest neli pole midagi kuulnud noortele suunatud huviringidest.
• Kuidas ja kes ringe rahastab pole 80 % noortel aimugi. Osaliselt oldi kursis nende ringide rahastamisega, milles nad ise osalevad. Ära märgiti, et Saarde vald rahastab Spordihoones tegutsevad trenne: võrkpall, korvpall, orienteerumine, muusikakooli ja võimlemisklubi Githat. Ühel juhul öeldu:“muud ei tea, kui ainult seda, et kaarhallis saab koroonat mängida“.
• Parimaks ja usaldusväärsemaks infokanaliks peavad noored oma sõpru. Ära märgiti ka spordihoone ja päevakeskuse interneti leheküljed. Teadete tahvlid koolis, spordihoones, päevakeskuses.
• Küsitletavatest noortest 50 % osalevad mõnes huviringis. Ära märgiti järgmised huviringid: võimlemine muusikakool, Eesti 4H, tantsuring Pärnus, ühel juhul oli noor ise huviringi juhendaja.
• Need kes ringide töös ei osale tõid põhjusena välja, et ei ole temale huvipakkuvaid ringe. Teisena toodi välja kooliväliste huviringide kõrge maks. Ära märgiti veel, et pole piisavalt infot, mille põhjal valikut teha ja huvipuudus, kuna ei tea isegi , mida tahta, ajapuudus kimbutab aga neid, kellel niigi palju tegevusi.
• Need noored, kes pole sobivat tegevust leidnud tunneksid huvi elektroonika ,tantsu, kõhutantsu, muusika, kunsti, näitlemise, filminduse vastu. 4H tegevusest soovitakse osa võtta ja osaleda erinevatel arendavatel kursustel ja loengutel.
• Päevakeskusesse tuleku peaeesmärk on lihtsalt sõpradega koos olla, kuna pole lihtsalt kuskile mujale minna. Koju sõpru ei lubata. Saab telekat vaadata ja lihtsalt olla kuskil, kui väljas külm on. Saab mängida lauatennist, arvutis ajaviiteks surfata ja vahest ka koduseid koolitöid teha, osaleda 4 H üritustel. Ühel juhul tuleb noor päevakeskusesse huviringi juhendama ja ära märgiti ka see, et päevakeskuses on meeldivad töötajad.
• Millised on ootused Päevakeskuses veedetud aja osas. Midagi sooviks juurde õppida, et aeg oleks sisukamalt veedetud, kui kodus, kus lihtsalt vahin telekat või passin netis. Rohkem erinevaid tegevusi igas vanuses noortele, koolitusi, loomingut ja arengut pakkuvat tegevust igas valdkonnas, Mainiti veel, et midagi ei oota, kõik niigi normaalne, praegugi palju huvitavat, kõigest tahaks osa võtta, kui ainult aega oleks aega.
• Oma oskuste, teadmiste, kogemustega on 30 % noortest,( ühel juhul oli märgitud, et ainult sel juhul, kui on tõsiseid huvilisi)valmis panustama, et tema ja sõprade aeg oleks kvaliteetsemalt päevakeskuses sisustatud. 60 % vastanud noortest võiks vahest panustada. Ülejäänud 10 % ei soovi oma oskusi ja kogemusi teistega jagada.
Kaardistamise tulemuste analüüs.
VastaKustutaNoorsootöö poliitika küsimused olid noortele arusaamatud. Ükski vastanud noortest ei tunneta oma koduvallas noorsoopoliitika olemasolu. 35 % vastanutest ei teadnud nimetada ühtegi noorsoo organisatsiooni. Osaliselt aeti segi organisatsioone ja valla allasutusi. Noortele suunatud huviringidest üldiselt ollakse teadlikud, kuidas aga huviringe rahastatakse pole enamus noortel vajadus mõelda olnud. Ringides osalevatel noortel on teadmiste osas eelis, kuna mõned ringijuhid on noortele rääkinud ringide rahastamisest. Vaatamata infotehnoloogia arengule, nimetati küsitluses parimaks infokanaliks sõpru. Hea on tõdeda, et koolinoorte hulgas on populaarne kooliväline huvitegevus, enamus 7-16 a. noortest osaleb ühes või mitmes huviringis.
Küsitlus tõi välja 17.-26 a. noorte võimaluste puuduse. Sportimiseks on võimalused olemas, kuid humanitaarsed eneseväljendus võimalused on meie vallas arendamata. Päevakeskuse osas on kõikide sihtrühmade jaoks tähtsal kohal päevakeskuse sotsiaalne avatus. Päevakeskusesse tuleku eesmärk on lihtsalt sõpradega koos olla ja leida seal endale meelepärane tegevus. Tähtsal kohal on televiisori vaatamine, lauamängud ja arvuti. Hea on teada, et on noori, kes hindavad sisukat tegevust ja väärtustavad ajakasutust. Enamus küsitletutest on valmis oma oskustega panustama iseenda ja päevakeskuse arengusse.
Kokkuvõte
Küsitlus oli vajalik, avardas silmaringi, selgusid probleemid, millest varem teadlik ei olnud, samas töö alguses esitatud kahtlused , ei osutunudki probleemideks. Antud tööst tulenevalt tekkis vajadus läbi viia päevakeskuse töö paremaks korraldamiseks laiema põhjalisem küsitlus. Päevakeskuse sihtrühmadeks on kogu eluspekter, tekkis huvi kaardistada huvitegevusvõimalused sihtgrupiti Saarde vallas ja leida kitsaskohad, mida omaltpoolt võimaluste piires täita, kuid ära tuleb märkida, et päevakeskuse tegevuste mitmekesisus sõltub Saarde Vallavolikogu poolt kinnitatud eelarvest.
Antud küsitlusmetoodika nõrgimaks lüliks osutus tagasiside saamine lapsevanematelt. Kuidas vanemani jõuda, jääb mõtlemisaineks edaspidiseks.
Siiani on kõige tõhusam olnud otsesuhtlus. 20 + noortega tegime esimese sammu nende endi sihtrühma olukorra parandamiseks. Kirjutasime koos noortega projektid mitmetele rahastajatele ,kus taotleme raha muusikatoa/ bändiruumi sisustamiseks. Samad noormehed on huvitatud ka näiteringis osalemisest.
Oleme teinud varem ja teeme edaspidigi mõttetalguid noorte eelistuste väljaselgitamiseks ja ellu rakendamiseks.
Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et noorte ootused ja tegutsemistahe antud küsitluse järgi on suuremad, kui seni päevakeskus on saanud ja suutnud pakkuda.
EESTI JA OMA PIIRKONNA NOORSOOTÖÖ KORRALDUSE ÜLEVAADE - STRUKTUURID
VastaKustutaDets. 2010 a.
Sissejuhatus
Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, kooli- ja tööväliselt tegutseda.
Noorsoopoliitika alusdokumendid on Noorsootöö seadus, Eesti Noorsootöö konseptsioon ja
Eesti Noorsootöö arengukava. Kõige uuem dokument on Noorsootöö seadus, mis on uuendatud kujul Riigikogus vastu võetud 01.09.2010 a.
Enamlevinud võimalustena on noorel mitteformaalselt võimalik end teostada noorteühingutes ja noosootöö asutustes.
Riikliku tasandi noorsootöö seadused ja töö visioonid on vägagi noortesõbralikud.
Ma olen selle poolt, et noored kutsuda noortekeskustesse oma aega veetma, kuid kuskil siin on käärid. Teatavasti on varateismelisi noori vaja pidevalt suunata ja leida neile uusi tegevusi. Käelise tegevuse arendamiseks on vaja leida vahendid.
Üldiselt noortekeskustel eelarvelised vahendid on piiratud või puuduvad, tihti kohalik noorsootöö sõltub, kohal
Antud töö eesmärk on välja selgitada noorsoopoliitika, struktuuride, rahastamise ja toimimispõhimõtted.
Noorsoopoliitika struktuurid riiklikul ja kohalikul tasandil.
Riigikogus menetleb juhtivkomisjonina noortevaldkonna teemasid kultuurikomisjon. Noortevaldkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Haridus- ja Teadusministeerium, mis kavandab noortepoliitikat ja korraldab noorsootööd, koordineerib Maavalitsuste tegevust noorsootöö valdkonnas ning juhib oma hallatava asutuse, Eesti Noorsootöö Keskuse tööd.
Eesti Noorsootöö Keskus on loodud 1999. aastal. ENTK on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.
Aastatel 2000-2001 korraldas Eesti Noorsootöökeskus (ENTK) avatud noortekeskuste loomiseks koolituse, kus osales igast maakonnast kaks inimest. Koolituse lõppüritusel otsustasid praktilise poole esindajad, et nad vajavad avatud noortekeskuste töö arendamiseks esindusorganit. Nõnda asutatigi 9. novembril 2001 Eesti ANK. Tänaseks on koondunud ANK-i üle 120 noortekeskuse üle Eesti. Noortekeskuste noori ja noorsootöötajaid nähakse otseste sihtrühmadena ja rahataotlejatena noortele suunatud projektikonkurssides. Seetõttu ANK ist on saanud Eesti Noorsootöö Keskuse toel allhangete korraldaja noortekeskustele.
Saarde vald juhindub oma töös KOV seadusest ja Saarde valla põhiseadusest. Eraldiseisev noorsoopolitiline alusdokument Saarde vallas puudub, seega juhindutakse riiklikest noorsootöö alusdokumentidest. Vallavolikogu tööd juhib volikogu esimees. Saarde vallas menetlevad noortevaldkonna teemasid kolm volikogu komisjoni. Haridus-, sotsiaal ja kultuurikomisjon, ära võiks märkida kõik kuus volikogu komisjoni.
Vallavalitsuse tööd juhib vallavanem. Noorsootööga kokkupuutuvad ametnikud Saarde vallavalitsuses on haridus-, sotsiaal- kultuuri-ja spordinõunik.
VastaKustutaKilingi-Nõmme Päevakeskus on Saarde valla hallatav asutus, mis igapäevases töökorralduses allub Saarde valla sotsiaalametnikule.
Päevakeskus juhindub oma tegevuses päevakeskuse põhikirjast. Kilingi-Nõmme päevakeskust juhib juhataja , kellele allub kaks töötajat. Lisaks eelpool nimetatud dokumentidele, on meie töös olnud vajadus toetuda Saarde valla Avaliku korra eeskirjale ja Saarde valla arengukavale.
Saarde vallas loodud noorsooühendused: Noorte Volikogu, Skaudid, Eesti 4H, Reformi erakonna noored, Gümnaasiumi õpilasesindus.
Noorsootöö rahastamine
Noorsootööd rahastatakse peamiselt viiest allikast:
1. Vanemate ja noorte endi poolt
2.- Kohalike omavalitsuste eelarvest
3. Riigieelarvest, Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve osana. Riigieelarvest rahastatakse tegevusi, millega taotletakse laiemat üleriigilist mõju noorsootöös. Osa neist vahenditest liigub maavalitsuste kaudu, näiteks toetused alaealiste komisjonidele, noorte info- ja nõustamiskeskustele ning avatud noortekeskustele. Otserahastust saavad aastatoetusena noorteühingud, mille tegevus hinnatakse kvaliteetseks ja millel on 5 maakonnas kokku vähemalt 500 liiget ning noorsoo ühingud, mis esindavad suuremaid valdkondlikke huvigruppe.
4. Fondidest ja erinevatest programmidest
5. Erasektorist
Analüüs.
VastaKustutaNoorsootöö seadusest tulenevalt on Noorsootöö tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel kodu, kooli ja tööväliselt tegutseda.
Kui peaeesmärki laiemalt analüüsida siis nii riik, kui kohalik omavalitsus on loonud kõik võimalused , et noor saaks nii riigis tervikuna, kui ka Saarde vallas võimaluse enda teostamiseks. Tihti lükkab noor madala eneseusu ja usaldusväärse mentori puudumise tõttu enda teostamise tahaplaanile.
Saarde vallas loodi 2007 a. Kilingi-Nõmme Päevakeskus, mis on teiste sihtrühmadele hulgas ka noortele kooliväliseks kokkusaamise kohaks. Noorsootöö konstekstis peab märkima,et kuna töötame päevakeskusena on meil aeg-ajalt end raske määratleda, Seetõttu oleme siiani kõrvale jäänud noortele suunatud riigieelarvelistest vahenditest ja noortele suunatud suhtevõrgustikest.
2010 a. seisuga Päevakeskuse külastajatest moodustavad 70-80 % noored.
Päevakeskus on omavalitsuse loodud ja hallatav. Päevakeskusele ei kehti ükski riiklik struktuur ega norm. Meie vallas noorsootöö spetsialist puudub.Volikogu komisjonid koosnevad tihti inimestest, kellel puudub pädevus noorsoo teemade üle objektiivselt otsustada.
Noorsootöö on kolme ametniku tööülesandeks s.t jagatud vastutust. Sotsiaalametniku töömaht on väga suur.
Päevakeskuse sisene struktuur, palgaastmed, kohustused on töötajatel ebamäärased. Piirid puuduvad. Päevakeskuse töötajad on pandud olukorda, kus peavad end multifunktsionaalselt realiseerima, mitmete sihtrühmade huvides, saades Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud miinimumi lähedast palka.
Kuna meil on palju sihtrühmasid , oleme kaalunud sihtrühmade osalist jagamist töötajate vahel. Samas laiutab suur soovide ja finantsvõimaluste lõhe, isegi kui jagame sihtrühmad ära, pole meil ikkagi eelarvelisi rahalisi vahendeid, millega tegevust pakkuda. Kokkuvõttes ei anna sihtrühmade jagamine ka midagi olulist juurde. Seega tegevuste mitmekesisus on sõltuv Volikogu poolt kinnitatud eelarvest.
Kokkuvõte
Riigikogu poolt vastuvõetud alusdokumendid võimaldavad noortele arenguvõimelist keskkonda Eestis. Omavalitsuse valikutest sõltub teine sama suur osa. Kohalikul tasandil sõltuvad tänase noore võimalused otseselt noorsootöötaja isiklikest oskustest, missioonitundest ja projektivõimekusest.
Kasutatud kirjandus: Eesti Noorsootöö Keskuse koduleht. www.entk.ee