18.-19. märts 5- osalise matkasarja planeerimise koosolekud.
11 aastat tagasi
neljapäev, 16. detsember 2010
14. dets. oli Päevakeskuses loeng lähisuhete vägivallast.
Järgmine loeng 13. jaanuaril 13.30-15.00 sedakorda Kilingi-Nõmme lasteaias "Krõll" Teemaks: Kuidas ära tunda abivajavat last? Kokkuleppel isiklik nõustamisvõimalus, enne ja pärast loengut. Oodatud kõik laste ja noortega kokku puutuvad täiskasvanud, s.h ka lapsevanemad.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
...... ütles...
VastaKustutaLektor: Ohvriabi nõustaja Kaisa Üprus.
Loeng oli väga huvitav, elust enesest, kõigile vajalik. Ei ole kedagi, kes poleks vägivallaga kokku puutunud.
Info edasiandmiseks, tegin loengust väikese kokkuvõtte.
Vägivald algab sealt, kust nali lõpeb!
S.t et kui ühele poolele pole enam mis iganes tegevus naljakas, muutub nali vägivallaks.
Tegemist võib olla nii vaimse kui füüsilise vägivallaga.
Vägivaldsus on mõtteviisi haigus. Vägivald algab pea alati kodust. Vägivaldsus ei ole geneetiliselt kaasa antav. Kui laps kasvab üles vägivaldses keskkonnas, saab sellest lapsele/noorele reaalne käitumismudel, mida ta hakkab täiskasvanute eeskujul jäljendama ja seda seetõttu, et teistsugune eeskuju puudub. Kodust ei võeta tingimata kaasa vägivallatseja suhtemustrit, samuti võetakse kaasa ohvri suhtemuster. Väärtushinnagud ei ole soopõhised, Vägivallatsemist esineb ühtmoodi mõlema soo esindajatel. Alkohol ei põhjusta vägivalda, vaid nihutab piire kaugemale, s.t joobes inimene lubab endale rohkem.
Tervest lapsepõlve peresuhtest tulnud tunnevad kiiremini vägivalla ära.
Kuidas ära tunda ohvrit või vägivallatsejat?
Vägivallatseja ( edaspidi VV)ei tunnista kunagi enda viga, samuti ei vastuta ta oma tegude eest. Alati leiab kellegi, või millegi süüdi olevat. VV teeb oma ohvri elu väljakannatamatuks. Tihti ohver mõtleb: Mis ma küll valesti teen või tegin et kannatasin. Ohver ei tea enam, mille eest ta end kaitsma peab, rahulolematus võib olla igas asjas.
Enamlevinud on armukadedus s.t VV on vajadus oma ohvrit kõiges kontrollida. Ohvril ei ole enam kodus turvaline. VV on halb lapsevanem.
Vägivallatsejale ei saa meelepärane olla, kuna temaga kokkulepped ei kehti, alati leiab ta uue teema millega rahulolematu olla. VV halvustab alati oma partneri enesehinnagut, tegevusi ja temaga seoses olevaid inimesi. Lõpuks on ohver üksi, toetajad on VV poolt solvatud, väsinud ja eemale tõmbunud. Samu toetajaid tagasi saada on keeruline.
VV piire ei austa. Temale on kõik lubatud.VV inimese jaoks on teised inimesed asjad, kes peavad tegema nii, nagu VV ütleb. Sina oled minu asi ja sul puudub õigus mõelda.
VV on manipuleerija, Püüdes tihti nn. esimesena eetrisse pääseda, et maailmale oma õigsust näidata. Tihti jäädaksegi teda uskuma, mispeale VV saab oma tegevusele jõudu ja õigustusi juurde. Selles olukorras ohver pettub ja abi tavaliselt ei otsi, olukord on väljakannatamatu.
Enesetapu ähvardused. Tegelikult enesetapuga ähvardaja ei taha surra. Ta tahab süütunnete/hingevalust vabaneda. Kui peres on eelnevalt olnud enesetapp, näitab see lapsele/noorele ühte probleemi lahendamise võimalust.
Suhte katkestamine VV ei ole lihtne. Suhtese jäämise põhjuseks on lapsed, kes tihti on manipuleerimise vahendid. Tuleks mõelda, et kui laps saab vägivaldse mustri oma elule kaasa on laps pigem vabandus.
Pere ja lähisuhete vägivald on väga peidetud. Tihti vastupidi, kui eemalt paistab!
Vägivallatseja käitumine saab muutuda ainult siis, kui ta ISE MÕISTAB et tal on probleem ja soovib seda lahendada või muuta.Probleem on aga selles et VV ei tunne, et ta oleks süüdi. Sama olukord on ka ohvriga. Olukord saab muutuda siis, kui ohver on otsustanud vägivaldsest elust välja astuda. Üldjuhul teised perevägivalla käes kannatjat aidata ei saa. Otsuseni tuleb ise jõuda. Samuti väga oluline on teada, et aidata tuleb siis , kui abi palutakse! Omaalgatuslikult pole vajadust sekkuda teiste suhetesse! See, mis on sinu jaoks probleem ei pruugi teise jaoks probleem olla!
Kõik inimesed teevad vigu, on vihased, tavainimene kui eksib, saab oma veast aru. Ta läheb ja vabandab, see viib suhte teisele tasandile.
Järgmine loeng samadel teemadel toimub 13. jaanuaril 13.30-15.00 sedakorda Kilingi-Nõmme lasteaias "Krõll" Teemaks: Kuidas ära tunda abivajavat last? Kokkuleppel isiklik nõustamisvõimalus, enne ja pärast loengut.
Heli Juhkamsoo